Nähes end riikide edetabelites kukkumas, peaksime pingutama inimeste elu parandamise, mitte edetabelikohtade nimel, ütles poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Ain Aaviksoo.

Aaviksoo ütles ETV saates “Foorum”, et kui me ei hakka mõtlema, et kõik inimesed ühiskonnas on väärtuslikud, siis ei jõua me riikide kõrgliigasse.

“Inimesed, kes teevad lihtsamat tööd, ei peaks end tundma vähem väärtuslikuna, nad peavad tundma, et see on oluline,” ütles Aaviksoo.

“Igaüks peaks mõtlema, miks ta teeb asju, mida teeb. Kui poliitikas on sihiks seatud riikide edetabelis kõrge koht saada või raha, võivad ka isiklikud väärtused selle ümber koonduda. Tuleks leida pisut sisukamad eesmärgid,” lisas ta.

Aaviksoo hinnangul tekitab ühiskonnas probleeme, kui inimeste ainus eesmärk on saada töökoht pangas. “Mind häirib, kui eliitkooli juht ütleb, et küll on tore, et tõite lapse meie kooli, sest te ju ei taha, et temast saaks autojuht või pagar,” ütles ta.

Niinimetatud väärt töökoha saab Aaviksoo sõnul tegelikult ainult 10-20 protsenti inimestest, aga ülejäänud 80 protsendil peab samuti olema tahtmine ja võimalus oma võimetele vastavat tööd teha.

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus tõstis esile probleemi, et suur vastuolu on üheltpoolt meie väärtussüsteemi, kooli, lapsevanemate ja meedia kultiveeritava edukultuse ja teisalt edu saavutamise reaalsete võimaluste vähenemise vahel. “Sihid on kitsad ja piiratud, võimalused vähenevad. Tulemuseks on skisofreeniline ühiskond,” nentis Kalmus.

Kalmus pidas probleemiks ka kõrget kihistumist ja ütles, et ebavõrdsuse taastootmine algab juba lasteaiast ja süveneb koolis.

Ka Eesti Tuleviku Uuringu Instituudi direktor Erik Terk oli nõus, et legend võimalusest ajalehepoisist miljonäriks tõusta kehtib üksikjuhtudel. “Reaalselt on alamastme ametnikul või töölisel sellest positsioonist edasi liikuda praegu väga raske,” leidis ta.

Terki arvates tuleks Eestil oma arengueesmärkide seadmisel leida endale sobivad lahendused, mitte kopeerida teiste riikide kogemusi. Ka Aaviksoo oli seda meelt, et Eesti peab leidma üles oma tugevused.

“Ei saa aga ainult väliseid sihte seada, vaid tuleb leida, mis on eesti rahva tugevus võrreldes teistega ja katsuda seda võimendada võimalikult suures osas inimestes,” ütles Aaviksoo.