Värskest Praxise uuringust selgus, et viimase aasta jooksul on vabatahtlikus tegevuses osalenud 31% Eesti elanikest ning enim motiveerib inimesi võimalus saada emotsionaalset rahulolu.

Vabatahtliku tegevuse valdkondadest oli eelmine aasta kõige populaarsem keskkonnakaitse.

Levinuim viis vabatahtlikuna tegutseda oli osaleda heakorratöödel, talgutel ning remonditöödes. Seda tegid 61% kõigist eelmisel aastal vabatahtlikuna tegutsenutest.

Sarnaselt viie aasta taguse ajaga on jätkuvalt menukad valdkonnad ka kohaliku elu edendamine, osalemine nii külaliikumises kui ka tegutsemine linnade asumiseltsides.

Analüüsi üks autoritest Maiu Uus Praxisest selgitas, et vabatahtlik tegevus on üsna eriilmeline ja eristuvad vähemalt neli vabatahtlike tüüpi vastavalt sellele, millise regulaarsusega tegutsetakse ning kas panustatakse mõne organisatsiooni juures või omal algatusel.

Kõige aktiivsemad vabatahtlikud moodustavad kogu elanikkonnast 5% – nad tegutsevad vabatahtlikuna iganädalaselt või -kuiselt, nad on peamiselt vabaühenduste liikmed ning panustavad keskmiselt enam ürituste korraldamisesse ja ühenduste juhtimisse, ka huviringide juhendamisse ja sotsiaalsete rühmade huvikaitsesse.

“Hea on tõdeda, et nii vabatahtlikud kui ka mittevabatahtlikud leiavad, et vabatahtlik tegevus on Eesti ühiskonnas kõrgelt väärtustatud ja sellel on hea maine,” tõstis esile Uus.

Ta lisas, et vabatahtlikud on rahul vabatahtliku tegevuse kogemusega ja organisatsioonidega, mille juures või kelle heaks nad tegutsevad.

Uuringust tuli ka esile, et vabatahtlikuna tegutsemise määr ei ole üle Eesti ühtlane, vaid erineb regiooniti ja maakonniti üsna palju.

Kõige aktiivsemad ollakse Jõgeva, Võru ja Rapla maakondades. Kõige väiksem vabatahtlike osakaal on Saaremaal, Põlvamaal ja Viljandimaal. Oluline on ka tegevuse sagedus – 73% on panustanud rohkem kui üks kord.

52% vabatahtlikest osales vabatahtlikus tegevuses omal algatusel ning 46% osales mõne organisatsiooni eestvedamisel või kutse peale. 15% kõigist vabatahtlikest tegutses avaliku sektori asutuse juures.

Sarnane uuring toimus ka 2009. aastal. Selle ajaga võrreldes on vabatahtliku töö tegijate arv jäänud enam-vähem samaks – siis oli vastav näitaja 30%.

Allikas: Aasta jooksul tegi vabatahtlikku tööd iga kolmas eestimaalane, ERR