2012. aasta riigieelarvest kulub viiendik pensionide väljamaksmiseks, kokku ligi 1,359 miljardit eurot.

Võrreldes 2011. aasta eelarvega (1,286 miljardit) on kasv 5,7%. Pensionikulude kasvu 2012. aastal mõjutab kaks tegurit. Esiteks pensionide tõus, mis on aasta arvestuses umbes 3,3%. Teiseks pensionäride arvu kasv, mis võib ulatuda kuni 2%ni.

Pensionide tõusu määrab niinimetatud pensioniindeks, mis sõltub tarbijahindade ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutusest. Pensioniindeksi arvutuslik väärtus oleks rahandusministeeriumi suvise prognoosi andmete kohaselt järgmiseks aastaks 5,3%. Plaanitud pensionide tõus 1. aprillist on siiski väiksem, sest pensionärid on maksumaksjate „võlgu“ 2010. ja 2011. aastal pensionide mittelangetamise eest kokku 4,6% pensionide tõusu.

Valitsus on otsustanud, et 2012. aastal tasaarveldatakse osa sellest võlast. Selle tulemusena tõusevad pensionid eelarve seletuskirja kohaselt järgmise aasta 1. aprillist 4,4%. Et esimeses kvartalis peavad pensionärid veel sama pensioniga leppima, siis on aasta arvestuses olemasolevatele pensionäridele pensioni maksmiseks kuluva summa juurdekasv veerandi võrra väiksem ehk 3,3%.

Teine komponent, mis pensionikulusid suurendab, on pensionäride arvu enda kasv. Pensioni saavaid inimesi on Eestis palju, kui võrrelda hõivatute arvuga. Pensionäride arv kasvas ka 2011. aastal, hoolimata sellest, et sellel aastal naiste vanaduspensioni iga tõusis poole aasta võrra 61,5 aastani. 2011. aasta I poolaasta seisuga oli Eestis 399 723 pensionäri, nendest kõige suuremad rühmad on vanaduspensionärid – 296 tuhat ja töövõimetuspensionärid – 87 tuhat. Aasta varasemaga võrreldes oli kokku ca 6800 pensionäri ehk 1,7% rohkem. Kasv on tulnud just töövõimetuspensioni saavate inimeste arvu kasvust, ca 7200 inimest ühe aastaga.

2012. aastal pensioniiga ei muutu: meestel endiselt 63 ja naistel 61,5 aastat. Selle tulemusena mõjutab pensionäride arvu muutust pensionile jäävate uute põlvkondade suurus, töövõimetuspensionile või ennetähtaegsele vanaduspensionile siirduvate pensionäride arv ja juba pensioni saavate inimeste suremus. Kui 2012. aastal pensionieelses eas olevate inimeste tööturu olukord ei parane ja jätkub töövõimetuspensionäride arvu ning ennetähtaegsete pensionäride arvu kasv, siis kasvab ka pensionäride koguarv 2012. aastal. Hinnanguliselt 1,5-2% võrreldes 2011. aastaga.

Pensionikulusid suurendavad veel mitmesugused seadustega paika pandud eripensionid, mille saajate arv samuti kasvab 2012. aastal, ehkki nende mõju pensionide kogukulule on veel väike.

Praxise prognoosid näitavad, et pensionikulud jäävad sotsiaalmaksutuludest suuremaks pikaks ajaks, kui inimeste elavad aina kauem nagu rahvastikuteadlased prognoosivad ja kui midagi pensionisüsteemis ette ei võeta. Samas ühtegi võlukuuli, millega pensionisüsteemi defitsiiti vähendada ei ole. Pensionile jäämise vanus peab lihtsalt kohanema oodatava eluea kasvuga, pensionisüsteemi enda parameetrid ja tööpoliitika peab suurendama inimeste motivatsiooni ja ka suutlikkust kauem tööturul olla ning pensionisüsteem võiks vähem sisaldada igasuguseid soodus-, eri- ja väljateenitud pensione. Kõike seda on tegelikult ka valitsus riigieelarve seletuskirjas, enda tegevuskavas ja töörühmades toimunud aruteludes lubanud lähiajal tegema hakata.

Vaata ka: meieraha.

Vaata lisa ka Praxise blogist

Allikas: 2012. aasta pensionikulude kasvu tagamaad, Ärileht