Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

Meeled muutuvad kiiresti. Vaid paar nädalat tagasi oli seoses uue valitsusega õhus lootusrikas ootus ja kommentaaridest-reaktsioonidest kajas teatud vabanemise ja värskuse noote.

Ei enam. Argipäev on kohal ning selle ümber hõljub kerge kitselauda lehk. Martin Repinski ümber toimuvat on praeguseks lahatud üle nädala ning vähemalt Keskerakond ise (ja nähtavasti ka koalitsioonipartnerid) on leppinud mõttega, et esialgu on julgem jätta ta ametisse kui kohe maha võtta.

Maaeluministri maised mured on suures pildis siiski kõrvalised. Valitsust juhib peaminister ning kui antiikse arusaama järgi seisis maailm kolmel vaalal, siis Jüri Ratas vajab samuti kolme tugipunkti. Kusjuures need ei ole mitte „tore oleks“ tüüpi tugipunktid, vaid baasvajadused, et Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina.

Mis need siis on?

Esiteks, valitsus tuleb hoida koostöövõimeline. Kõigil on veel meeles lahkunud valitsus, kus üksteist altkulmu põrnitseti.

Teiseks, valitsus peab tõestama end tegusana nii siseriiklikult kui välismaal. Lubatud muutused tuleb kiiresti ja edukalt ära teha ning leida ka uusi ja säravaid ideid, sest muidu lihtsalt ei õnnestu näidata oma paremust nn peenhäälestamisest.

Kolmandaks, Keskerakond peab ühtne püsima. Selleks on Ratasel vaja ületada erakonnas olev lõhe võitjate ja kaotajate vahel, näidates, et tema juhtimisel võidavad ka Savisaare ja Toomi tulihingelised toetajad.

Ratase elu teeb veelgi keerulisemaks see, kõik kolm tuleb omavahel tasakaalus hoida. Vaid ühele keskendumine võib teistele halvavalt mõjuda. Näiteks koalitsioonipartnerite soovide ja vajaduste sisuline arvestamine võib tähendada seda, et siseopositsioon muutub maailmavaateliselt veelgi kurjemaks. On ju IRL-i rahvuslaste ja Keskerakonna savisaarlaste vahel on ajaloolisi erimeelsusi rohkem, kui viie minutiga üles lugeda jõuaks.

Järelikult ei olegi niisama lihtne Keskerakonna sisemisi haavu kokku lappida. Eriti, kui teha seda peaministri töö kõrvalt. Sellele on nii Ratasel isiklikult kui ka tema erakonnakaaslastel vaja väga palju energiat pühendada.

Tegelikult on see ülesanne palju keerukam, kui oli Taavi Rõivasel Reformierakonnas. Kui Rõivas ükskord presidendivalimiste aegse tüli leevendamise ette võttis, tekkis koalitsioonipartneritel vaba voli suure poliitilise mänguvälja põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Lõpptulemusena ongi oravatel läinud nii trumm kui ka pulgad ehk pole neil ei peaministri- ega presidendikohta.

Keskerakonna sisene lõhe on aga palju fundamentaalsem. Siin pole küsimus ühes või kahes isikus, vaid põhimõttelise mõttemalli sõnastamises.

Enam ei saa mängida seda mängu, mille käigus räägitakse oma valijate hoidmise nimel kahes keeles kahte erinevat juttu. Kui Jüri Ratas tahab kehastada Keskerakonna uuenemist, tähendab see paljude seniste Keskerakondlikule valitsemisele omaste praktikatega lõpparve tegemist. See puudutab nii igasuguste hämarate tehingute lõpetamist kui ka partei finantsasjade eeskujulikku kordaseadmist.

Ratase juhtimisstiil, väärtused ning vahe tegemine lubatava ja mittelubatava vahel peavad veenvalt tõestama, et uue näoga ei varjata lihtsalt vana sisu.

Opositsioonierakond võis endale paljutki lubada, kuid valitsuse juhterakonnalt eeldatakse korrektsust, sirgjoonelisust ja vastutustundlikkust. Kahe positsiooni erinevust ongi kõige lihtsam ilmestada Repinski abil – opositsioonilise riigikogulase patud ei huvitanud suurt kedagi, ministri omad aga kõiki.

Selles raamistuses peab Ratas leidma võimaluse anda endise esimehe leerile eduelamus, et ka nemad tunneksid end võitjana. Veelgi enam, sisevastalised peavad oma valijatele suutma näidata, et ka nemad on võitnud.

Mis toob tagasi selle juurde, et toed peavad püsima tasakaalus. Kui savisaarlased ja toomlased tunnevad end võitjatena, siis kuidas tunnevad end samal ajal sotside ja IRL-i valijad? Niikuinii tuleb neile seletada, miks üleüldse ollakse nõus Keskerakonnaga valitsuses olema.

Kõigi nende seletamiste keskpunktis on Jüri Ratas. Koos kohustusega kõik kaikad vähemalt 2019. aasta valimisteni kodaratest eemal hoida.

Allikas: Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala, ERR