2007. aasta andmete kohaselt oli Eestis Interneti-kasutajaid 70% 15-74 aastasest elanikkonnast, kellest 61% on kasutanud Internetti viimase 7 päeva jooksul. 30% ehk umbes 316 00 inimest olid Interneti mittekasutajad. Käesoleva uuringu eesmärk oli saada aru Interneti vähe- ja mittekasutajate hoiakutest ning Interneti kasutamist pärssivatest ja motiveerivatest teguritest.
„Digitaalse lõhe mõiste tähistab erinevust informatsiooni „omajate“ ja „mitte-omajate“ vahel. See lõhe tuleb telefonide, personaalarvutite, Internetile ligipääsu ning oskuste ebaühtlasest jaotumisest.“ – Tarmo Kalvet
Selgus, et keskmine Interneti mittekasutaja Eestis oli pigem vanem, mitte-eestlasest naisterahvas, mitte-töötav või lihttööline, kellel on põhiharidus, kes elab maapiirkonnas ning kelle pereliikme sissetulek jääb vahemikku 3001-4000 krooni pereliikme kohta kuus.
Enim mainisid Interneti mittekasutajad küsitluses mittekasutamise põhjusena arvuti kõrget hinda ja Interneti kasutamiseks vajalike oskuste puudumist. Mõningal määral tuuakse põhjusena välja ka Internetiühenduse kõrge hind ja motivatsioonipuudus.
Barjäärid Interneti kasutamispraktika laiendamiseks on majanduslikud ja emotsionaalsed ligipääsubarjäärid ning oskuste barjäärid. Viimased jagunevad kolmeks:
- Strateegiline oskus. Oskus ära tunda enda jaoks vajalik Interneti-sisu.
- Instrumentaalne oskus. Oskus arvutit/programme kasutada.
- Strukturaalne oskus. Oskus pakutavat sisu mõista.
Ligipääsubarjääri ületamisele on üldiselt palju tähelepanu osutatud. Analüüsi tulemusel näib mõjusaim viis Interneti kasutamiseni jõudmiseks olevat läbi koolituse ning kodus õpitu kinnistamine. Arvuti ning Interneti kõrged soetus- ja püsikulud on ennekõike madalama sissetulekuga inimestele oluliseks takistuseks.
Järgnevad soovitused on üles ehitatud erinevate sektorite koostööle ning olulisemaks peame kolmanda sektori rolli sihtgruppide Interneti kasutamispraktiakte muutmisel:
- Arvuti ja Interneti kasutamise oskuste vähesust pidasid barjääriks nii Interneti mittekasutajad kui ka –kasutajad ning seetõttu tuleb jätkata vastavate koolituste korraldamisega.
- Internetiühenduse hind on oluline ligipääsubarjäär ning seetõttu tuleb kasutada erinevaid võimalusi lõpptarbijale Internetiühenduse hinna alandamiseks või kulude osaliseks kompenseerimiseks.
- Oluline oli, et arvuti suhteleks sihtrühmadega eesti keeles ning sellistest võimalustest võiksid arvutimüüjad ostjaid teavitada ning arvuteid taoliselt seadistada. Samuti on vaja eestikeelset tarkvata toetavat koolitusmaterjali.
- Ehkki Interneti mittekasutajatele, vähekasutajatele ning hiljuti kasutama hakanutele on palju huvipakkuvaid teenuseid olemas, on eestikeelse sisu edasi arendamine vajalik, kuna koos kasutamisega kasvavad ka ootused sisu osas.