Esimest korda Eesti EUROSTUDENT uuringute käigus oli tegemist kõikse uuringuga ehk küsitlus saadeti kõikidele valimisse kuuluvatele üliõpilastele. Kokku osales küsitluses 2760 üliõpilast. EUROSTUDENT VII Eesti andmete põhjal koostatud indikaatorite ülevaade keskendub kolmele põhiteemale.

Esimese suurema teemana võeti vaatluse alla võrdsed võimalused kõrghariduses, mille eesmärk on teada saada, kuivõrd on kõrghariduses osalemisega seotud üliõpilaste vanemate haridustase ja majanduslik olukord, laste olemasolu, põhihariduse omandamise keel, erivajadus ning eelnevalt omandatud haridus. Ülevaatest selgub näiteks:

  • Üliõpilaste vanemad on haritumad võrreldes rahvastiku keskmise haridustasemega. Samas on mõnevõrra suurenenud nende üliõpilaste osakaal, kelle kummalgi vanemal ei ole kõrgharidust.
  • Iga viies üliõpilane on lapsevanem, ent see osakaal varieerub alates 3% loodusteadustes, matemaatikas ja statistikas kuni 44% haridusteadustes. Vaid natuke üle poole (56%) tudengitest tunnevad, et saavad lapse kasvatamise kõrvalt oma õpingutele vajalikul määral keskenduda.

Joonis. Üliõpilaste vanemate haridustase kõrgharidusõpete lõikes

Teise suurema teemana analüüsiti õpi- ja töömustreid. Muuhulgas ilmnes:

  • Kaks üliõpilast kolmest ehk 68% Eesti üliõpilastest töötab õpingute kõrvalt, nendest 53% teeb seda regulaarselt.
  • Eesti üliõpilased pühendavad nädalas õpingutele 34 tundi ja töötamisele 28 tundi. Kui aeg õppetööks on üle aastate väikeses tõusutrendis, siis keskmine töötundide arv on võrreldes eelmiste uuringutega vähenenud kolme tunni võrra.
  • Kõige levinum töötamise põhjus on elamiskulude katmine.

 

Joonis. Töötavate tudengite osakaal vanuseti

Kolmandas osas käsitleti esmakordselt Eesti EUROSTUDENT uuringus üliõpilaste vaimse tervisega seotud küsimusi. Täpsemalt võeti vaatluse alla tudengite emotsionaalne enesetunne ja kõrghariduses esinev kiusamine. Selgus näiteks järgnev:

  • Töötavate üliõpilaste emotsionaalne seisund on parem kui mittetöötavatel, ning lapsevanematest tudengitel parem kui neil, kellel last ei ole.
  • Kõige sagedamini esineb vaimse tervise probleeme bakalaureuseõppes ning pigem noorematel üliõpilastel.
  • Kiusamist on kogenud 5% Eesti üliõpilastest

EUROSTUDENT on üle-euroopaline üliõpilaste uuring, mis kogub ja kõrvutab andmeid Euroopa kõrghariduse sotsiaalse mõõtme kohta. Uuringus käsitletakse selliseid teemasid nagu üliõpilaste rahulolu õpingutega, ligipääs kõrgharidusele, eluolu, töötamine ja ajakasutus, sissetulekud ja kulutused ning rahvusvaheline mobiilsus. Eesti küsitluses osales 2760 bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe üliõpilast. Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeerium. 

Vaata ka

EUROSTUDENT rahvusvahelise projekti veebilehekülg

EUROSTUDENT VI rahvusvaheline lõpparuanne

EUROSTUDENT Twitteris

EUROSTUDENT V Eesti uuringu lõpparuanne (teostas RAKE)

Kuula ka Sandra Haugase intervjuud Kuku raadios.