Annika Uudelepp, Praxise juht

Erakondade vastustest riigireformi kohta võib ühisosana välja tuua vajaduse reformida riigiaparaati. Korduvad märksõnad on riigiaparaadi suuruse vähendamine/kasvu peatamine, tõhususe suurendamine, bürokraatia ja dubleerimise vähendamine.

Seda märgivad Reformierakond (RE), Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). Valitsuse ja Riigikogu töökorralduse reformivajadust näevad aga üksikud – IRL ja Eesti Vabaerakond (EVA). Kõige selgemalt on siin seisukoha võtnud IRL.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Rahva Ühtsuse Erakond (RÜE) räägivad klassikalises mõttes riigivalitsemise toimimisest väga põgusalt. Selle asemel tõstavad nad esile valdkondlike reformide vajaduse (tervishoid, majandus jne). Keskerakonna seisukoht piirdub väga kitsa teemaga -maavalitsuste ümberkorraldusega. Paistab, et pikk opositsioonisolek Toompeal on mõtted hoidnud KOVi tasandi juures ja riigi keskvalitsuse toimimise poolelt ideid napib.

Oluliselt eristuvad praegu Riigikogus olevad seal mitte olevatest selle poolest, et ühed räägivad vajadusest üle vaadata valimisseadused ja erakondade rahastamine. EKRE silmis ongi riigivalitsemis-alased muutused seotud valimissüsteemi ja erakondade konkurentsiga, jättes mainimata keskvalitsuse reformivajadused.

Vastustes teisele ja kolmandale küsimusele eristuvad erakondade seisukohad selgelt.

Kaks kõige radikaalsema reformi pooldajat on IRL ja RÜE.

Uue teemana on tekkimas laiem toetajaskond ideele, et Eestis võiks olla eri suuruse ja tüübiga omavalitsustel erinevad ülesanded. Võimalik, et sellelt pinnalt võibki sündida lahendus, kuidas pikalt ebaõnnestunud haldusterritoriaalse reformiga edasi minna. Kõige pehmemad seisukohad on Keskerakonnal, kes suuresti toetab praeguse olukorra jätkumist.

Allikas: Kõik on reformi poolt , Maaleht