Maaleht uuris, mida parlamenti pürgivad parteid haridusvaldkonnas teha lubavad.
Vastustele andis kommentaari Praxise hariduspoliitika analüütik Laura Kirss.
Eesti hariduse üheks pikaajaliseks murekohaks on koolist väljalangevus kõigil haridustasemetel- ja liikides. Huvitaval kombel ei maini ükski erakond peale RÜE väljalangevuse vähendamist oma haridusprioriteetide seas. Samas ei selgu ka selle erakonna vastustest selgelt, mida põhikoolist väljalangevuse vastu senisest teisiti või rohkem kavatsetakse ette võtta. Erakonna seisukohad jäävad kahjuks siin üsna loosunglikuks.
Õpetajateameti ühiskondlik väärtustamine on kõigi erakondade vastustes ühe või teisel moel välja toodud. IRL, KE ja RE on käinud välja konkreetsed eesmärgid, samas kui RÜE on panustanud õpetajate ühekordsele lähtetoetusele ning EVE kõneleb üldisemalt vaid ühiskondlikust hoiakust. RE ja KE räägivad ka õpetajate töökeskkonna parandamisest (töökoormuse, bürokraatia vähendamine)
Hariduse sisulise poole pealt on uue õpikäsitluse kui Eesti elukestva strateegia ühe põhilise strateegilise eesmärgi selgelt ära märkinud IRL, teistes vastustes võib sellele märgata vaid teatud vihjeid. Koolis õpitu tugevam seostamine praktilise eluga ja/või elus hakkamasaamise toetamine on siiski mitmele erakonnale oluline – RÜE mainib tööharjumuse kujundamist, IRL praktika osatähtsuse tõstmist, RE paneb rõhku majandusalaste ja igapäevaelulist teadmiste arendamisele.
Digioskuste kui samuti ühe haridusstrateegia ühe olulise teema kajastamist on pidanud vajalikuks RE.
Koolivõrgu küsimuses paistab silma Keskerakonna põhimõtteline vastandumine teistele erakondadele. Kui EVE, RÜE, IRL ja RE rõhutavad kodulähedaste alg- või põhikoolide säilitamise vajadust, siis KE toonitab igal juhul kodulähedaste gümnaasiumide hoidmist tähtsust (võiks isegi öelda, et vastandub igasugusele muutusele). KE vastusest peegeldub soov hoida gümnaasiumide abil noori inimesi kauem maapiirkondades ja tagada nende hilisem tagasipöördumine, samas kui maapiirkondade gümnaasiumihariduse kvaliteedi teemat üldse ei avata. Teiste erakondade puhul võib öelda, et riigigümnaasiumite loomist peetakse põhjendatuks ning leitakse, et keskhariduse puhul ei ole esmatähtis koduläheduse põhimõte, vaid pigem kvaliteet ja valikuvõimalused. Vastuses selles osas, kuidas koolivõrgus jõuda järgnevatel aastatel selgete otsuste ja tegudeni, on siiski kõigi puhul väga ebamäärased.
Mõnest erakonna kommentaarist (eelkõige RÜE) paistab kahjuks läbi ka praeguse hariduskorralduse ja –süsteemi vähene tundmine, sest väljatoodud ettepanekud adresseerivad juba Eesti hariduses kehtivaid põhimõtteid (nt õpetajakoolituse nõuded, noorte õpetajate mentorlus, hoolekogu roll, riigigümnaasiumide rajamine, tugispetsialistid).