Hille Hinsberg, valitsemise ja kodanikuühiskonna ekspert

Valimisotsuse tegemist võib võtta kui tööintervjuud – palkame ju kodanikena 101 inimest neljaks aastaks Riigikogusse tööle.

Seekord on valijat tööintervjuu tegemisel abistavaid nõuandeid enam kui küll – maailmavaateliste seisukohtade selgitamiseks Valijakompass, parteide rahalugemise oskuse hindamiseks rahandusministeeriumi tehtud arvutused ja hulk põnevaid valimisdebatte. Samuti on eri elualade asjatundjad meedias kommenteerinud erakondade pakutud lahendusi, lahti on räägitud ka, kuidas ära tunda populistlikke või muidu vastutustundetuid lubadusi ning loosungeid.

Kodanikul on seega õige mitu n-ö tarka meest taskus, et hinnata nii sisu kui vormi. Poliitiku sisukust näitab see, kas ta suudab põhjendada, mis on need tähtsamad muutused, mida Eesti pikemaajaliseks arenguks vaja teha.

Kõige põletavamad küsimused

Pretendeerimata täielikule nimekirjale, toon esile mõned küsimused, millega tuleb tegelda järgmise nelja aasta jooksul – hoolimata sellest, milliseks kujuneb Riigikogu koosseis.

Mis on peamised probleemid, millest erakonnad ja kandidaadid ei peaks mööda minema? Alustaks sellest, kuidas pidurdada Eesti rahvaarvu vähenemist. Lahendused on nii järjepidevas sündimuse kasvatamises, väljarände vähendamises kui ka sisserände suurendamises.

Kuidas suudaksime hakata tegema targemat tööd, mille eest ollakse nõus välisturgudel rohkem maksma? Lahendused on seotud teadmiste ja loovusega, uute ja innovatiivsete ettevõtete loomise toetamisega, töötajate oskuste parandamisega ja ettevõtete ning haridusasutuste koostööga.

Kuidas tagada, et Eesti oleks hästi kaitstud, turvaline ja stabiilne riik? Lahendused on siin väga mitmekesised – alates kaitse- ja siseturvalisuse poliitikast kuni regionaalarengu ja lõimumiseni välja.

Kuidas tuua tööturule mitukümmend tuhat inimest nende seast, kes praegu ei tööta, kuigi võiks? Lahendus peitub tööpoliitikas, kus tegeldakse kõigi mittehõivatute gruppidega – noored, vanemaealised, pikaajalised töötud, pereliikme eest hoolitsevad kodused inimesed jne.

Kuidas reformida riigiaparaati, et see oleks kahaneva elanike arvu kohta jõukohane, kuid samas võimekas ja kodanikele usaldusväärne? Lahendused ei piirdu vaid hädavajaliku kohaliku omavalitsuse reformiga ning bürokraatia vähendamisega, vaid hõlmavad näiteks ka riigi strateegilist juhtimist ja valikuid avalike teenuste osutamisel.

Mõtteid ja valikukohti on muidugi kõikides platvormides rohkem kui küll. Vaid mõned näited, kus erakonnad räägivad samadest lahendustest, isegi kui rakendamise viisid erinevad.

Rahvaarvu olulisemaks mõjutamiseks on kaks võimalust – perepoliitika ja rändepoliitika. Nende kõrval on tähtsad ka inimeste tervis ja enneaegsete surmade vähendamine.

Valimisprogrammidest leiab perepoliitikas pika paketi abinõusid, alates perede toimetuleku parandamisest (nii üldiste maksude kui otseste peretoetuste kaudu); töö- ja pereelu ühendamise toetamisest kuni soolise võrdõiguslikkuseni.

Kõige üksmeelsemalt annaksid erakonnad raha juurde lastetoetusteks, erinevad vaid summad ja kellele enim on toetust tarvis. Samuti soovitakse parandada lastehoiuvõimalusi. Vanemapuhkusi tahavad paindlikumaks muuta nii Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Reformierakond (RE) kui sotsiaaldemokraadid (SDE).

Kui seni on huvihariduse toetamine olnud vaidlusobjekt, siis nüüd toetavad viis erakonda lastele tasuta huvihariduse võimaldamist. Muidugi toob kõikide abinõude rakendamine kaasa suure rahavajaduse.

Hindamaks, kuidas perede olukord tegelikult muutuma hakkab, on vaja ära oodata uue koalitsiooni kokkulepe ja rahasummade leidmise allikad.
Kui rääkida väljarändest, siis Eestist lahkujate seas on ülekaalus parimas tööeas Eesti kodanikud, kellest enamik on vanuses 20–44 aastat. Kuna paljud neist otsivad piiri tagant suuremat sissetulekut, on nende tagasipöördumise eelduseks peamiselt Eesti majandusliku seisu paranemine ja jõukuse kasv.

Tasakaaluks tuleks pilgud seada sisserände poole ning leida sealt lahendusi töökätemurele. Eesti immigratsioonipoliitika on seni olnud konservatiivne – sisserände arv on piiratud ja eelistatakse majandusele oluliste oskustega töötajate (eelkõige tippspetsialistid ja erioskustega töötajad) tulekut. Ka praegustes erakondade programmides rännet kui töökätepuudusele lahenduse leidmise allikat praktiliselt ei käsitleta.

Riik saab luua tingimusi ettevõtluse konkurentsivõime tõusuks, vähendada bürokraatiat, toetada teadusarendust ja eksporti. Põhjalikumalt on ettevõtluse toetamist oma programmides puudutanud RE, IRL ja SDE, samas kui Keskerakond (KE) jääb majandusarengut puudutavates lubadustes üldsõnalisemaks.

Rahvastik, majanduskasv ja tööjõud

Tööjõumaksude langetamise suhtes valitseb üksmeel, erinev on aga nägemus, kust kaetakse saamata jäänud tulu ehk millised muud maksuliigid tulevad kõne alla. Eestis on tarbijatele avalduv maksukoormus Euroopa Liidu üks kõrgemaid, seega tarbimismakse veelgi suurendada poleks mõistlik.

Samas on kapital Eestis väga väikese maksukoormusega, selle maksustamise suurendamise teed lubavad minna SDE, KE ja Eesti Vabaerakond (EVA). RE ja IRL seisavad sellele suunale aga vastu.
Parteid on ühiselt aru saanud, et töötavate madalapalgaliste olukorda tuleb parandada, kuid siin peab uus valitsus asjatundjatega nõu pidama, sest lihtsalt tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ei pruugi olla tõhusaim lahendus.

Palgavaesuse teema kõrval ei tule platvormides esile mittetöötavate, sügavas vaesuses elavate inimeste toimetuleku probleemid. Siiski on debattides kõlanud lubadused viia toimetulekutoetus võrdseks elatusmiinimumiga, seega võib loota ka edasisele kokkuleppele.

Kuidas tuua praegu tööturult eemal olevaid inimesi tööle tagasi? Mitu erakonda mainivad, et plaanivad muuta tööturu paindlikumaks, võimaldamaks eri rühmadel (sealhulgas lähedaste eest hoolitsemisega tegelevad või töövõimekaoga inimesed) paremini tööturul osaleda. Leidub ka lubadusi tegelda täiskasvanute koolitusega.

Eestis on 39 000 noort, kes ei õpi ega tööta – pea Pärnu linna jagu inimesi. Neis peitub kasutamata tööjõu potentsiaal, või siis halvemas variandis suur kulu ühiskonna ja riigi rahakotile. Paraku erakonnad oma platvormides selle sihtrühma suhtes lahendusi ei paku. Eelkõige otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas nende noorte oskused, kes haridussüsteemist osa saavad, paremini tööturu ootustele vastaks. Pakutakse näiteks õpipoisipraktikat ning esimese töökoha tagamist (mis on juba töös), digitaalse kirjaoskuse ning finantskirjaoskuse arendamist.

Oleme juba saanud pildi sellest, kus häda kõige suurem – rahvastik vananeb, majandus aga ei kasva soovitud tempos ja töökäte ehk maksumaksjate arv väheneb, samal ajal kui ülalpeetavate arv kasvab.

Ühelt poolt tekib vajadus enamate sotsiaal- ja tervishoiu- ning muude avalike teenuste järele. Teisalt peab riik tulevikus saavutama rohkem vähemate ressurssidega.

Riigivalitsemise reform on muutunud vältimatuks, sest senise korraldusega ei ole võimalik murranguliselt paremaid tulemusi saavutada.

Riigivalitsemise reform tuleb ellu viia

Riigivalitsemise teemad on enamikus platvormides sees, andes lootust, et seekord suudetakse kohaliku omavalitsuse reformimisel midagi ära teha. Kõik erakonnad räägivad vajadusest vaadata üle omavalitsuste ülesanded, rahastamine ja toetada koostööd avalike teenuste osutamisel.
Samuti on erakonnad ühel meelel, et riigiaparaati tuleb kokku tõmmata ja efektiivsemaks muuta, kuid lahendusi pakutakse vähe. See on kõnekas näide, et keerukatele ülesannetele ei ole lihtsakoelisi vastuseid ja pärast Riigikogu valimisi on vaja süveneda, kuidas reformida.

Valimisdebati edenedes on hakatud rohkem rääkima ka sellest, kuidas valitsus paremini tööle panna ühtse tervikuna ning tagada ametkondade koostöö. Erakondadest on kõige ambitsioonikamad riigireformimise plaanid esitanud IRL, kuigi ka SDE ja RE programmis on mõtteid, parlamendivälised erakonnad panevad samuti suurt rõhku poliitilise süsteemi avatusele. Tähtis on, et poliitilist tahet jätkuks ka valimistejärgseks ajaks, sest tarvis on riigireformi elluviimise korraldus kokku leppida ja määrata kindel eestvedaja.

Poliitikutele on valimiskampaania eesmärk koguda nii palju hääli, et saada (jääda) võimule. Kodaniku jaoks on kampaania ajal toimuv arutelu väärtuslik ainult siis, kui selle põhjal midagi sünnib. Et valimised käivitaksid muutused, mis on hädavajalikud, et ühiskond areneks. Seega on vaja kodanikel poliitikatööga kursis püsida ka pärast valimisi. Jõudu selleks!

Praxis koostas valimiste eel eri valdkondade lubadustest ülevaateid. Vaadeldi täisnimekirjadega kandideerivaid erakondi

Allikas: Mille järgi valida poliitikatöö tegijaid?, Maaleht