Katrin Pihor, Praxise majanduspoliitika programmi juht

Valimislubaduste puhul küsivad inimesed tänavalt, eksperdid ja ajakirjanikud, kust tuleb raha lubaduste elluviimiseks. Toeka abikäe ulatavad meile siinkohal Euroopa Liidu struktuurifondid, mis koos Eesti riigi ja toetuse saajate panusega moodustavad uuel perioodil üle 3,5 miljardi euro.

Poliitikutele sobivalt sai uue, struktuurivahendite perioodi 2014-2020 rakenduskava ehk toetuste kasutamise tegevuskava Euroopa Komisjoni heakskiidu vahetult enne suure valimiskarusselli algust, 10. detsembril 2014. Uue perioodi meetmete kavandamine on praegu täies hoos ja nutikad poliitikud on selle osavalt oma valimisvankri ette rakendanud. Allpool nimetatud euroraha investeeringuid leiab kõigi nelja suurema parlamendierakonna valimisprogrammidest.

Nii nagu seekordsetel valimistel on ka rahastamisperioodi 2014-2020,keskmes inimene. Peamiselt inimeste teadmiste ja oskuste arendamist rahastava Euroopa sotsiaalfondi (ESF) osakaal meile eraldatud vahenditest on kasvanud 17%-le võrreldes eelmise perioodi 11%-ga ja ka Euroopa regionaalarengu fondist toetataks mitmeid hariduse, inimeste toimetuleku ja heaoluga seotud tegevusi. Kokku suunatakse inimeste arendamisse ja tööhõive kasvu ligi kolmandik eurotoetustest.

ESFi üks suuremaid investeeringuid on töövõime reformi ettevalmistamine ja elluviimine. Selleks on kavandatud ligemale 200 miljonit eurot. Kavas on nii osalise töövõimega inimestele tööturuteenuste nagu karjäärinõustamine, koolitused, aga ka töölkäimist toetavate teenuste nagu transpordi, abivahendite või isikliku abistaja teenuse pakkumine. Kokku peaks perioodil 2014-2020 saama teenust üle 54 000 inimese, mis on umbes pool kõigist praegustest osalise töövõimega inimestest. Toetatakse ka tööandjate tegevust töökohtade kohandamisel puuetega inimestele sobivaks ning erinevate ametiasutuste koostööd süsteemi käivitamiseks ja elluviimiseks.

Üks prioriteetsemaid investeeringuid sotsiaalfondist on töötajate oskuste ja teadmiste arendamine, mida rahastatakse kokku üle 60 miljoni euroga. Laiendatakse seniste tööturukoolituste sihtrühmi, eriti pööratakse tähelepanu pika-ajalistele töötutele, noortele ja vanemaealistele. Nii näiteks on kavandatud toetada madala haridustasemega täiskasvanute osalemist tasemeõppes, et võimaldada neile haridustee jätkamist. Toetatakse ka erialase kvalifikatsiooni tõstmist täiend- ja ümberõppes osalemise kaudu. Karjäärinõustamise teenuseid plaanitakse laiendada ka töötavatele ning mitteaktiivsetele inimestele. Kõik see peaks aitama oluliselt parandada meie praeguste madala haridusega töötajate olukorda ning leevendama töökäte nappust, mis meid lähiaastatel  ähvardab.

Erakondade ühele lemmikteemale, õpipoisiõppe laiendamisele, ja noorte konkurentsivõime tugevdamisele tööturule sisenemisele  suunatakse 24,7 miljonit eurot, mille abil saaks õpipoisiõppes osaleda kokku 8000 õppurit.

Samuti on plaanis arendada praktikasüsteemi ja süsteemselt juurutada ettevõtlusõpet koolides – jällegi teemad, mis valimisprogrammides palju tähelepanu pälvivad.

Suurim osa EL struktuurivahendite rahast ehk 53% investeeritakse siiski Euroopa regionaalarengu (ERF) fondi kaudu. ERFi keskne eesmärk on ELi erinevate regioonide arengu toetamine ja konkurentsivõime tõstmine, milleks toetatakse erinevaid tegevusi alustades haridusest lõpetades kiire Internetiühenduse rajamisega.

Eestis finantseeritakse ERFist 231 miljonit euroga koolivõrgu ümberkujundamist, mille käigus korrastatakse koolid, mis uue koolivõrgu kava järgi ka tulevikus püsima jäävad.

Märkimisväärne toetus – 114 miljonit eurot –  läheb ka esmatasandi terviseteenuste kättesaadavuse parandamisele: tõmbekeskustes arendatakse välja tervisekeskused, kus tegeletakse näiteks haiguste ennetamise ja krooniliste haigete jälgimise ja abistamisega. Teisalt parandatakse eriarstiabi kättesaadavust kohalike haiglate spetsialiseerumise ja sealsete raviüksuste väljaarendamise kaudu. Nii võib loota, et mitmete erakondade lubadused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks saavad ka tõepoolest euroraha toel ellu viidud.

Lasteaia- ja lapsehoiukohtade suurendamiseks on kavas investeerida 40 miljonit eurot. Rajatakse või renoveeritakse sobivaid ruume ning arendatakse välja 2000 uut lasteaia- või lapsehoiukohta, seda küll vaid linnapiirkondades: Tallinnas, Tartus Pärnus, kus kohtade nappus on ka kõige suurem.

Lisaks inimestele pälvib suurt tähelepanu majanduse kasvatamine. Kolmandik eurotoetustest suunatakse tootlikkuse suurendamisse. Näiteks ettevõtlustoetused kasvavad uuel perioodil märkimisväärselt ulatudes 930 miljoni euroni. Toetatakse  ettevõtete ja teadusasutuste koostööd näiteks teadusarendustegevuse osakute sisseviimise või koostööstruktuuride nagu tehnoloogia arenduskeskused (TAK) ja klastrid arendamise kaudu. Jätkuvalt on fookuses kasvupotentsiaaliga idufirmade toetamine. Märkimisväärsed summad eraldatakse piirkondliku ettevõtluse ja turismisektori arendamisele. Plaanis on erinevate tegevuste kaudu toetada 15 tuhat ettevõtet ja arendada välja ligi 150 uut toodet või teenust. Investeeringute tulemusena peaks meie väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) tootlikkus tõusma 9 aastaga 40% ja eksportivate ettevõtete hulk kasvama veerandi võrra.

Seega on rõõmustav, et paljud valimislubadused saavad täidetud sõltumata sellest, millise erakonna kasuks valik langeb, kuna oleme juba võtnud kohustused Euroopa Liidu ees kasutada eurotoetuseid Eesti arengus oluliste väljakutsete lahendamiseks.

Allikas: Katrin Pihor: EL struktuurivahendid valimiste rakkes, PM