Keskmine eestlane teeb aastas üle 500 tunni rohkem tööd kui näiteks hollandlane või sakslane.

Praxise analüütiku Miko Kuptsi hinnangul on väike osaajaga töötajate osakaal üks põhjus, miks Eestis on ühe töötaja kohta nii palju töötunde. „Kõige vähem töötunde tehakse Hollandis, kus keskmine töötaja teeb aasta jooksul ligi kolmandiku vähem tööd, kui Eestis tehakse. Samas ligi pooled Hollandi töötajad on tööl osaajaga, mis teeb Hollandist ka kõige kõrgema osaajaga töötajate osakaaluga riigi Euroopas.”

Seega ei näita kõnealune statistika ainult seda, et eestlased on töörügajad. See juhib tähelepanu ka asjaolule, et Eesti tööandjad ei jaga eri põhjuste tõttu ülesandeid osaajaga töötajate vahel. Ühelt poolt tuleb tõdeda, et madalapalgalistel ametikohtadel ei olegi võimalik vähem kui täiskohaga töötada. Kuid osaajaga töötamine ei ole kuigi levinud ka hästimakstud ametikohtadel, kus näiteks kolmveerand kohaga tööl käies teenitaks väga head äraelamist võimaldavat palka.

„Isegi kui inimesed ei ole esialgu niivõrd huvitatud rohkemast vabast ajast, peaksid ettevõtted ise olema huvitatud pakkumast rohkem osaajaga töötamise võimalusi. Tööturul on palju erinevaid sihtrühmi, kellele tihti ei sobi täisajaga töötamine, ning pakkudes paindlikumat tööajakorraldust avaneb ettevõtetele oluline täiendav tööjõuressurss,” sõnas Kupts.

Teisalt on oluline vaadata, milleks tööaega kasutatakse. Kuptsi sõnul ei ole tähtis see, kui palju keegi tööl viibib, vaid kuidas ja mida ta seal teeb. Piltlikult öeldes võib ju tubli töötaja 12 tundi metsas nüri kirvega puid langetada, kuid see ei ole just suure tootlikkusega tegevus. „Eesti peamine probleem on asjaolu, et nii meie majanduse kui ka ekspordi struktuur ei ole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud. See on endiselt kaldu madalama
lisandväärtusega tootmise suunas,” selgitas analüütik. „Eesti ettevõtjate hulgas on liiga palju üksiku suurkliendi dikteeritud allhankest sõltuvaid ja odavat tööjõudu kasutavaid tööhobuseid.”

Kuptsi sõnul oleks tootlikkuse suurenemise võti see, kui keskendutaks suuremat väärtust loovatele tegevustele nagu tootearendus ja disain ning inimeste teadmiste ja oskuste parandamisele. Kui tulevikus suudetaks liikuda targemate töökohtade loomise poole, ei peaks Eesti inimene äraelamiseks end iga hinna eest tööle sundima.

Jõukad töötavad vähem

Ka statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell arvab, et rohkelt töötatud tunnid ei pruugi olla üldse seotud sellega, milline on tootlikkus. „Seda ilmestab kasvõi see, et aastas keskmiselt väiksemate töötundidega riigid on pigem jõukamate seas. Eesti sarnaneb aga töötatud tundide osas võrreldaval heaolu tasemel olevate Ungari ja Poolaga,” tõi ta esile.

Keskmine eestlane töötab aastas 1868 tundi, aga näiteks Hollandi ja Saksamaa tööline töötab aastas alla 1400 tunni. OECD statistika järgi töötatakse meist rohkem üksnes kuues riigis, näiteks Venemaal ja mõnevõrra üllatuslikult ka Kreekas. OECD keskmine töötundide arv on 1770 tundi ühe töötaja kohta. Läti ja Leedu ei ole veel OECD liikmed, kuid näiteks meie põhjanaabrid soomlased, kellega meil ennast võrrelda meeldib, töötavad aastas keskmiselt ligi 1665 tundi.

Kruselli sõnul näitab OECD statistika ilmekalt, et suure tootlikkuse eeldus ei ole töötaja töötatud tunnid, vaid see, millise tulemusega tööl oldud aeg realiseerub. Krusell
rõhutas ühtlasi, et siinkohal ei saa vastutuskoormat ainult töötaja kaela panna. Väga palju saab teha ka tööandja, kes võib näiteks tootmist automatiseerida ja uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta.

Hea lugeja, anna teada, mida arvad OECD statistikast. Mis võiks põhjustada seda, et eestlased nii usinalt tööd rügavad?

Allikas: Eesti troonib töörügajate tabeli esimeses otsas , EPL