Täna Kõrgharidusfoorumil esitletav Praxise analüüs näitab, et Eestis puudub ühtne arusaam kõrghariduse rahvusvahelisuse olulisusest. Kuigi kõrgkoolides leidub järjest enam välistudengeid ja -õppejõudusid, on Eesti konkurentsis püsimiseks vajalik kogu riigi tasemel selge sihi seadmine.
Uuring toob välja, et kuigi kõrgkoolide rahvusvahelistumist on nimetatud oluliseks, ei toeta seda erinevate riigiasutuste koostöö. Nii ülikoolid kui ka SA Archimedes panustavad aktiivselt välistudengite värbamisse, samas on näiteks Aasia tudengitel Eesti riigi väheste välisesinduste tõttu keeruline Eestisse õppima asuda. India puhul on sama probleemi varem välja toonud ka Eesti hariduse rahvusvahelise turunduse uuring.
Üks analüüsi autoritest, Praxise analüütik ning hariduspoliitika programmi juht Laura Kirss rõhutas, et kuni ei ole valitsuse tasemel ühtset arusaama hariduse rahvusvahelisuse olulisusest, ei saa laheneda ka mitmeid uuringus viidatud rahvusvahelistumist takistavaid probleeme. “Näiteks on nii välistudengite viisade ja elamislubade probleemide lahendamiseks või võõrkeelsete õppekavade edasiseks arendamiseks vaja selget ja ühtset valitsuse kokkulepet.”
“Eesti kõrgharidus on 5 aastaga oluliselt rahvusvahelisemaks muutunud,” rõhutas Kirss viidates, et on kasvanud nii vahetusüliõpilaste kui ka välistudengite arv, samuti on Eestisse tulnud varasemast rohkem välisõppejõude. “Samas peaks Eestis üksikute killustatud tegevuste asemel senisest oluliselt strateegilisemalt rahvusvahelistumisele lähenema.”
Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia, mis võeti vastu 2007. a alguses, vahehindamise eesmärgiks oli anda ülevaade strateegia raames elluviidud tegevuste edukusest ja kõrghariduse rahvusvahelistumise hetkeolukorrast Eestis.
Tallinnas Sihtasutuse Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös toimuval kõrgharidusfoorumil “Maailmale avatud ülikool” arutletakse Eesti ühiskonna ja kõrgkoolide valmisoleku üle üleilmastumisega toime tulemisel, hinnatakse kõrghariduse rahvusvahelistumisel seni ettevõetut ning seatakse sihte järgmisteks aastateks. Teiste hulgas esineb foorumil Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ning Valdar Liive Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest. Visioonist tulevikuks räägib haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
Konverentsi läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi “DoRa” vahenditest.